Tšiili
etapid on nüüdseks seljataga, annan kerge ülevaatee, mis toimus. Reedese “super
testi” sõitsin kindla peale ja võtsin
rahulikult. Kuna vahe viimase võistlusega on veninud pikaks, ei teadnud meist
keegi, kes kui kiire on. Iga hooaja algus on põnev. Katse algas kell 19.00
(Eesti aja järgi 01.00) ja sai läbi alles 3h hiljem. E3 klass oli kõige
viimane, mina startisin tagant poolt kolmandana, ehk siis vastavalt eelmise
hooaja tulemustele vastavalt. Lõpetasin katse kuuendana, kaotust ei olnud palju.
Jäin huviga ootama nädalavahetust.
Laupäeva
sujus enamvähem, kuigi enda sõiduga ma rahule ei jäänud, tulemus ise oli korralik.
Tundsin ebakindlust, ei usaldanud ennast nagu võiks. Pärast väsitavat päeva
lõpetasin E3s kolmanda kohaga, sain minna ka üle pika aja poodiumile. Tunne oli
mõnus.
Poodium
Pühapäev,
päev mida unustada. Minu TM300 oli hea, aga mina, polnud vist minu päev. Sellel
päeval läks kõik untsu, mis minna andis. Järjekordselt ei olnud õiget tunnet
sees, ei tulnud ka päeva peale, pigem läks hullemaks. Kukkusin, libisesin,
puurisin- kõik võimalikud variandid apsudest. Uskumatu. Olin endas väga
pettunud, kohaks 11. Nagu ka mainisin, tuleb päev unustada, uued võistlused
juba ootamas.
Olengi
juba Argentiinas, kus toimub siis III ja IV etapp. Ootamas on 4 ringi (7h
tööpäev, tuleb läbida 200 km) mõlemal päeval. Enduro test on eemisest aastast
raskem ja tehnilisem. Tegemist tuleb teha jälle tolmuga ja ka kividega, nagu
enduuros ikka. Eks kohad pannaksegi paika just seal, sest cross ja Xtreme
testil väga võita/kaotada pole võimalik, kui just midagi erakordset ei juhtu.
Ühesõnaga olen radadega tutvunud ja ootan nädalavahetust.
#85
No comments:
Post a Comment